HP: idioodiistikud



Idioodiistikud.

Ärkasime hoolimata eilsest 2-tunnisest kontserdist üsna vara, 7 paiku. Hommikusöök ja check-out. Lisaks tunnine laevasõit Palawani saarele. Sadamas ootas meid idioot. Idioot oma sõidustiili poolest. Kui paljud teavad minu sõidustiili ja peavad seda kohati agaraks, siis tuleks minu agarust korrutada 1000-ga ja olekski lihtne aru saada idioodi stiilist. Ma korra üsna resoluutselt kutsusin teda korrale. Eriti ei mõjunud. Ja siis ma kaalusin tõsiselt talle pasunasse lajatamist. Napikas.





Igatahes, lennujaamas olime õigeaegselt ja kohtusime sealgi idioodiga. Idioodiistikuid istutatakse Filipiinidel ja kohviputkadesse.

Esimene lend oli Puerto Princesa – Manila. Hilines. Kui palusin abi express transferi osas, siis tuli välja, et stjuardessid olid idioodid.

Kuna eelmine lend hilines, siis jäime kahjuks maha ka oma jätkulennust Caticlani. Pärast mõningast idiootidega jagelemist selgus, et peame siiski endale uued piletid ostma. Kivi.comst soovib Annely kindlasti oma järgmises postitusest natukene lähemalt rääkida. Ilmselt see jutt seal 18+ vanusele (et kõik võsukesed viia arvuti tagant ära kui tema postitust lugema hakkate, nii igaks juhuks). Ostsimegi ja nüüd istume boarding ootel. Vahepeal käisime veel ka söömas – sizzling sisig mulle ja sizzling spicy squid Annelyle. Väga hea söök ja kusjuures – täiesti idioodivabast restoranist.

Lend Manila-Caticlan oli ootamatult rahulik. Filipiinid muidu asuvad erakordselt turbulentses piirkonnas ja praegusel aastaajal siin veel eriti pumpy. Miski üle-eelmine lend näiteks oleks istmelt üles lennanud kui turvavöö kinni poleks hoidnud. Rahvas sai kiljuda. 



(vahemärkusena: ma ei ole ju hiiglane!!! tahaks ka lihtsalt kuidagigi oma jalad asiaatide lennukis ära mahutada)

Aga mis edasi? Idiootne idioote täis päev sai korraliku idiooditäienduse. Aga enne veel kirjutan ühest üsna peculiar asjast. Maandusime Caticlanist ja lennukist välja tulles oli meil bussitransfeer. Tavaliselt on see miski 100-1000m pikk. Seekord asus arrival hall pmst teisel pool linna. Buss sõitis rahulikult otse tänavale ja läbi linna. Keegi midagi selgitama ei vaevunud, inimesed olid segaduses, et mis toimub. A lõpuks jõudsimegi mingisse suvalisse väiksesse majja. 

Transporti pakkuvad mehikesed halli ees pakkusid kõige vähem 1000 peesot meie transfeeri hinnaks. Saatsime kõik kus kurat ja läksime tänavale kauplema. Lõpuks saime kiiremini ja poole odavamalt. Jõudsime sadamasse. Selleks, et laevale saada, ei piisa pelgalt laevapileti ostust. Lisaks on vaja veel ära maksta terminal fee ja environmental fee. Neid saab maksta kolmes kõrvutiasuvas letis, millest igaühes on selleks tööle võetud eraldi inimene. Laevapilet neist maksudest on kõige soodsam. Arveldamine käib sularahas. Lihtsalt ütlen. Ostsime piletid, lunastasime environmental fee ja maksime ära terminalitasu. Environmental fee boxist ei antud meile mitte ühtegi lipikut. Kuna see äratas kahtlusi, küsisime mitu korda üle, et ega te meile midagi andma ei pea. Vastus oli, et sir yes sir, everything is ok sir. Ja esimeses lipikukontrollis ei lastud meid edasi, sest puudus 1 kolmest lipikust. Üritasime miski 5min seletada, et meile ei antud mingit lipikut ja et me maksime selle ära. Vastus oli, et sir, you need to pay the environmental fee sir. Ülinärvi ajas. Viisime lipikunaise letinaise juurde. Nad siis arutasid omavahel ja tulemus ümmargune 0. Ja siis hakkasid tegema inventuuri. Lugesid kogu päeva kassa üle ja ütlesid, et kõik klapib neil. Me aga vastu, et väga tore aga te ei andnud meile lipikut. Nemad omakorda, et yes sir but everything is ok sir. Siis läks Annely ka närvi ja sõimas kõigil näo täis. Resultaadiks see, et letinaine viis meid läbi kõigi lipikunaiste paadini. 

Tagasi Boracayl ja kodune tunne. Käisime tegime väikse aperetiivi, sõime heas ja odavas kohas õhtust ning lõpetasime digestiividega kodubaaris. Finito la idiootina.

PS! Vabandan väga oma sõnakasutuse ja filipiinosid alavääristava postituse eest. See posititus sai kirjutatud emotsiooni ajel ja kes tunneb ennast kuidagi puudutatuna, võib sellest postituse kommentaarides märku anda. Homme olen juba kindlasti palju paremini meelestatud.

PS2! Mida tehakse Boracayl hulkuvate koertega? Vastus: süüdakse ära. Kui palju maksab 1 söömiseks ettevalmistatud koer turul? 1.6 eurot. Lisamärkus: kohalike meeldib just eriti koerasupp.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

HP: Kui palju inimesi mahub ühele ilusale rannale?

HP: one boat just got almost capsized but dont worry, we are ok