AU: Surnuaed kui kodu. Selle reisi viimane postitus... ja järgmine peatus M

Hommikul kiire hommikusöök. Ikka muna... mida hing veel tahta võiks ja siis check out. Tänu oma erivajadustele pidin veel korra pistma nina kahtlasele kõrvaltänavale, et osta tagavara söök kui lennukis ainult saia ja keeksi jagatakse. Kell 12 oli truu autojuht platsis, et viia meid surnuaeda kuhu me eile ei jõudnud. 

No see vaatepilt mis seal avanes pani mind ainult Anthonyt tänama, et ta meid sinna õhtul ei viinud. 

Pilt on väga masendav. Kirstud kui sellised asetsevad üksteise otsas ja nende vahel elavad inimesed. Pesud kuivavad, mõnel jõukamal on külmkapp isegi. 

Poliitika on selline, et kui sul on kõvasti pappi siis üks plats maksab 100 000 php (1576€). Platsile mahub ainult 1 kirst, aga sellest pole lugu kuna järgmised kirstud asetatakse selle peale. Ma ei ole kindel kui kõrgeks selle torni võib ehitada, aga ma olen KUSKILT kuulnud, et 4 on maksimaalne. Võin eksida. See plats on sinu ja võid sellega teha mida soovid. Rikkad inimesed seal ei ela ja päris jõukatel olid kirstud aiaga piiratud. 

Kui sa oled vaene, siis saad pinda rentida 500 php kuus (8€). Hind jääb samaks olenemata mitu kirstu üksteise otsas on. Sellised inimesed elavad ka ise seal kirstude vahel. See oli karm vaatepilt. Lapsi on palju ja need jooksevad mängides ringi. Meie ees kukkus üks poisipõnn endal põlve lõhki ja ainult naeris selle peale. Ei mingit kisa ega jonni.

 Autojuht seletas, et need lapsed on räpased, aga terved. Kui laps puhtaks pesta siis ta jääb haigeks. No vaevalt nad terved on ja jumal teab kui suur on nende suremus, sest keegi neid ei loenda. Nad lihtsalt eksisteerivad ilma isikutunnistuse, koolihariduse ja koduta. 

Veidi vaatasime seal ringi, aga ausalt öeldes oli üsna ebamugav, sest ei taha neid pildistada nagu puuriloomasid. Nad ei näidanud välja, et see neid häiriks, aga endal on kuidagi kohatu seal vaadata punnis silmadga kui halvasti teised elavad. 

Lennujaama poole liikudes pidas autojuht korra kinni ja näitas meile kuidas on lood siis kui sa pole mitte vaene vaid puruvaene. Ok... kui ma arvasin, et enam hullemaks minna ei saa siis saab. 

See on selline “ surnuaed” kus 1 boks maksab 300php kuus. Nö leping ( mida tõenäoliselt ei eksisteeri) kehtib 5 aatat. Peale 5 aastat võetakse boksist kondid välja ja visatakse minema, et uuele laibale ruumi teha. Seal elavad samuti inimesed, ka need kelle omaksed ei ole sinna kasti müüritud. See on selline piirkond kuhu isegi kohalikud pimedas vabatahtlikult oma jalga ei tõsta. Sealsed elanikud on nii vaesed, et nad röövivad, tapavad ja vägistavad. Kui sul on midagi mis võib kasvõi natukene tema elu inimlikumaks muuta siis ta lihtsalt tapab su ära. 

Lapsi on seal jälle väga palju ja need vorbitakse seal kirstude vahel valmis. Küsimusele, et kuhu jääb privaatsus, ütles autojuht, et nende jaoks on privaatsus see kui väljas läheb pimedaks. Laps sünnib seal ja sureb seal. Selline elu. 

Päris masendav kas pole? Ei teagi kumb on parem... kas elada surnuaias kus saad endale ikkagi kilekottidest ja prügist mingi toa laadse asja ehitada või elada tänaval, toaseinaks katkine vihmavari. Igatepidi on see ülemõistuse masendav. 

Nüüd natuke lennujaama ebameeldivat elu mida ma jälestan ( väga imelik on selle üle viriseda kui ma olen just nii jubedat asja näinud) ja siis koju. Tagasi turvalises ja koduses Eestis. Kus hinna üle ei kaubelda, üldplaanis on kõik puhas ja organiseeritud. 

Ma olen oma sõnu nii palju söönud, et ma ei lähe enam kunagi Boracayle, aga seekord ma ütlen päris kindlalt et see jäi viimaseks korraks. Filipiine päris ära ei cancelda, aga kui siis ainult Palawan ( kus me saime tõenäoliselt viiruse), Bohol või mõni muu saar. Usun, et need jäävad siiski kaugesse tulevikku... kui üldse. Hetkel ajab meil Hannoga mõlemal Aasia klaas üle ja me ei taha siia oma jalga tõsta. 

Reis läbi, blogil joon all. Tänud kõigile kes lugesid, teid on palju ja see on nii tore :) 

Next stop Montenegro :)