Filipiinid

Meie reis koos hakkab läbi saama ( Hannoke läheb ju varem ära ja mina olen veel rohkem kui nädala ilma temata. Olen ula peal) ja endile kohaselt tegime to do listi mida tahame kindlasti veel teha, kus süüa jne. Esmalt kappasime hommikul esimese asjana jälle rolkurenti. Hanno ei suudaks siin saarel ühte tundi ka ilma rolkuta hakkama saada. Õnneks oleme seal juba tuttavad näod ja igasugune hinna üle vaidlemine jäi ära. Tonn päev ja jutul lõpp. Et siis jätke meelde...kui teilt küsitakse 5500 siis see on ilmselge röövimine ja nii võib käituda ainult rumala hiinlasega. Edasine programm nägi ette surfamist. Sõitsin 15 ruuduse ja enda lauaga. Perfect combination ja tund aega lainetes hullamist kirjas. Hanno käis nii kaua poes ja ostis meile head paremat nosimist private beachile kuhu lasime ennast paadiga viia. Jällegi jäi ära igasugune hinna üle kauplemine ja maksime 1700 mitte 8800 nagu näeb ette hind rumalale hiinlasele. Tuleb tunda õigeid inimesi. Meie teame Apple with a big but and...

Idioodiistikud. Ärkasime hoolimata eilsest 2-tunnisest kontserdist üsna vara, 7 paiku. Hommikusöök ja check-out. Lisaks tunnine laevasõit Palawani saarele. Sadamas ootas meid idioot. Idioot oma sõidustiili poolest. Kui paljud teavad minu sõidustiili ja peavad seda kohati agaraks, siis tuleks minu agarust korrutada 1000-ga ja olekski lihtne aru saada idioodi stiilist. Ma korra üsna resoluutselt kutsusin teda korrale. Eriti ei mõjunud. Ja siis ma kaalusin tõsiselt talle pasunasse lajatamist. Napikas. Igatahes, lennujaamas olime õigeaegselt ja kohtusime sealgi idioodiga. Idioodiistikuid istutatakse Filipiinidel ja kohviputkadesse. Esimene lend oli Puerto Princesa – Manila. Hilines. Kui palusin abi express transferi osas, siis tuli välja, et stjuardessid olid idioodid. Kuna eelmine lend hilines, siis jäime kahjuks maha ka oma jätkulennust Caticlani. Pärast mõningast idiootidega jagelemist selgus, et peame siiski endale uued piletid ostma. Kivi.comst soovib ...

Täna tegime enda magamisrekordi ja lasime poole 9’ni välja. Võibolla oli see ka tingitud eilsetest kokteilidest, noolemängust, piljardist ja pinksist millega end õhtul ära väsitasime.   Sõime hommikust ja otsustasime, et ei tee mingeid erilisi plaane vaid olemegi täna mega lebos ja puhkame. Jah me olemegi ju puhkusel, aga meie stiil on pigem selline, et koguaeg on programm ja tuuseldame mega palju ringi, et kõigest viimast võtta jne. Eilne päev oli hea näide. Seega täna full vacation.. kuskile polnud kiiret. Bronnisime kella 2’ks sukeldumise, 5’ks massaži ja läksime bassu äärde raamatut lugema.  Üks töötaja siin meiserdas meile igasugu huvitavaid kujukesi palmilehtedest ja üks oli eriline meistriteos kahest suudlevast linnust ja lilledest. Tõeline kunst. Rääkis meile enda perest ja elust-olust. Nii armas mees, et teeme talle hiljem väikse kingituse.  Kell 2 läksime sukeldumisklubisse. No ausalt.... mida service. Ma olen käinud küll nendel private sukeldumistrippidel,...

Tulime Palawanile ja plaani järgi pidime siin olema kolm ööd. Siis mingi hetk hakkasime mõtlema, et jube kahju, et ainult kolm kuna Boracayl on väga palju inimesi ja siin on kindlasti mõnusam. Nii ongi. Hanno on siin uurinud piletite vahetamist, aga kiwi.com ei ole just väga agar meilidele vastaja. Ja siis mingist hetkest muutus mr Hanno väga salapäraseks. Ma teadsin oma saatust kuni tänase lõunani ja sellest edasi tühi maa. Olen korduvalt küsinud, et kuhu me lähme peale koobaste trippi, kas me siis rendime auto, kas me lähme El Nidosse, kas ma saan sukelduma minna, kas me oleme saarel kauem kui kolm päeva. Kas Kas Kas. Vastus on siiani ainult 1 olnud “ Ma ei tea”.   Valetab mulle suslik. Ta ei jätaks iialgi midagi juhuse hooleks ja tihtipeale teab ta ka neid asju mida ta tegelikult ei tea... Nüüd olen saanud väikse kondi hambusse selle näol, et peale koopaid toodi meid ma ei tea kuhu, aga igatahes tulin bussist välja, silmasin mingit majakest kus tripadvisori kiri peal ja arv...

Hommik algas bambusehütis. Öösel oli palav kuna kondiga oleks liialt palju müra olnud ja vendiga samas jälle liialt tuuline. Magada saime, kuid seekord hektiliselt. Hommikusöök Sulbi Külalistemajas oli väga tore. Küüslauguriis kaunistamas minu sealiha ja Annely peekonit. Mõlemal garneeringuna lisaks väike Sunny Side Up. Ja otseloomulikult - KOHVI. Kuna Underground River Touri olin broneerinud Eestist u 3n tagasi, ja olles nüüd tutvunud lähemalt ka Filipiini elukorraldusega, siis ei saanud päris kindel olla, et meid ikka kell 7 pärapersest peale korjatakse ilma ühegi konfirmeeriva lisakõneta. Tegin neid lausa nii umbes 10 ja lõpuks jõudsingi Edisonini, meie autojuhini. Kes oli õigeaegselt kohal kui 5 kopikat. Tema hinnangul asusime hütis, mis paiknes massage roadil. Mis sest, et tee nimi oli Socrates (read: massage ehk auklik filipiini-road). Järgnes 2h bussisõitu. Väike peatus vahepeal, tutvumine kahe toreda meessoost french-canadianiga, viis me looduskaunis m...

Jätkan sealt kus Hannoš pooleli jäi ehk siis Caticlani lennujaamast. Väike tähelepanek, et me tulime igalt poolt läbi nii, et ei võtnud passi kordagi kotist välja. Lõpuks siiski kontrolliti enne lennukisse minekut kes me oleme. Ma tegelikult ei oleks väga imestanud kui seda polekski kontrollitud... ikkagi Filipiinid ju.  Bussis mis meid lennukile sõidutas passisime ligi pool tundi ja i didn’t say a thing, aga mu kannatus hakkas katkema. Lennukis oli ruumi täpselt nii palju, et Hannol oli ees olev tool jalgade vahel. Mugav. Kõige ebameeldivam on aga see, et kui tal on kitsas siis on ka minul kitsas kuna ta surub oma pikad koivad sinna kus peaks käima minu jalad ja mina vaadaku ise kuhu oma pedaalid poetan.  Cebu lennujaamas tuli meil oodata 3 h. Ei tegelt täitsa tiptop lennujaam. Isegi Victoria’s Secret. Sai end tiba värskendatud. Sööki oli mul siit muidugi keeruline leida, aga otsustasin chicken rice kasuks mis nägi pildil väga apetiitne välja. Peal isegi mõn...